Kuala Lumpur
Sel ajal kui Vana Maailm elab endiselt ilmselgelt ajaloos, joon hetkel hommikukohvi Kuala Lumpuri Central Stationis ja ootame mõistagi päikesetõusu. Eilne London ja sealsed tegemised kajastamist ei leia, kuid tunnike tagasi, kui lennujaamast kesklinna poole kulgesime ja ühe bangladeshi seltskonnaga vestlesin siinsete inimeste elustiilist ja õnnetundest, vilksatas mõtetesse siiski just rahulolutunne, mis valitses enne lennukisse astumist. Seltskond oli väärikas ja plaanidesse lisandus võimalikult ka Taimaa külastus ja sealsed paradiisisaared Phi-Phi.
Kui oled rahu leidnud endas, siis oled igal pool kodus. Kas see on just nii või hoopis teisiti, peate ise taipame. Tänane plaan viib meid lõuna poole, kus ilmselt on rohkem tahtmist kirjeldada siinset ja mõelda vajaliku üle. Eilse Londoni National Portrait Gallary külastusesest meelde jäänud Salvatori eneseportree ladinakeelne tekst sobib hetkel ka siia: "Silence is the best unless what you´ve got to say is better". Minu öeldu oleks vaikusest parem aga järgmise sissekandeni...
No comments:
Post a Comment