4. päev 24.01.2010
„Aeg on seisma jäänud ning eksisteerib vaid halvimates unenägudes“. Aeg on illusioon, sest seda ei eksisteeri füüsilisel kujul. On ainult hetked ja sündmused. Võõrsil olles tajub seda iga keharakuga. Täna on siis pühapäev. Äratus mõistagi päikesetõusul kella 7 ajal ning sedapuhku kõndisime motellist üle tee otse India ookeani. Tüüne ookean, linnulaul, rannal jalutamas veelgi varasemad ärkajad ootasid meid ees. Supeldes leidsin ennast hetkeks taas „elu bulevaardil“ ja päevaplaan ergastus silme ees- tagasi motelli, sool maha pesta, teha üks hommikusöök (milleks hiljem kujunes riis kanaga )ning seejärel taas supelda ja siis juba lõunasse sõita.
Kaalusime nii Maleka-t kui ka Kulangi, kuid midagi suunas ja tõi meid siiski Bata Puhat´i. Ligi 3 tundi kestnud sõit läbi õlipalmi istanduste, kookospalmide metsade ja üleüldse läbi agraarpiirkonna tõi linna, mille avastamine algab alles homme. Täna võtsime hotelli ja tuba asetseb kolmandal korrusel. Kuigi alates kolmandast korrusest pidi oleme ka netiühendus, ei vastanud lubatu tõele. Seega tulin korruse kõrgemale, liigutasin suvalise (pealevaadatu raskusest siiski raskem) laua pistiku juurde ja laual istudes hakkasin netitoimetusi tegema. Leidlikkus ja kohanemine välkkiirelt kõige uuega. Meenus filmist Goodfellas repliik „ithink fast, talk fast and act fast“ aga see selleks.
Homme kohanen uute väljakutsetega veelgi kiiremalt. Me kõik peame kohanema. Pildil on Tiamani paradiisisaar, kuhu nädala jooksul kindlasti parimate tervitustega jõuame!
No comments:
Post a Comment